See tort oli juba peaaegu valmis, mina koos Anastassiaga pidime selle ainult martsipaniga ära katma ning martsipanist asjadega ära kaunistama.
Martsipanist asjade voolimine ja lõikamine
Esmalt hakkasime me martsipanist sügiseteemalisi asju vormima ja lõikama: pihlakad, vahtralehed, kõrvits, kõrvitsavars. Seejärel tuli erinevad asjad asetada küpsetuspaberile ning need värvipüstoliga ära värvida. Pihlakad vormisin ma ümmarguseks juba punaseks värvitud martsipanist, aga need värvisime ka ikka veel punasemaks. Pihlakale tegin ka spetsiaalse pulga abil sisse sellise otsa, mille pärast pihlaka punaseks värvimist värvisin pintsliga mustaks. Vahtralehed sai spetsiaalse vormi abil välja lõigata. Need värvisime pintsliga käsitsi ära, kuna meile tundus lihtsalt, et nii tulevad ilusamad välja ning siis polnud vist vaba värvipüstolit ka, mida kasutada. Värve tuli kindlasti segada ning kui vaja, siis ka omavahel kombineerida, et need tuleksid võimalikult loomulikud. Kõrvitsa tegime suuremast martsipanist ning vormisime ümaraks. Peale lõikasime plastmassnoaga sisse püstised täkked. Kõrvitsa vormisime ka värvilisest martsipanist, mille me pärast veel oranžika värviga üle pihustasime. Kõrvitsavarre vormisime sama värvi martsipanist, millest tegime kõrvitsa. Pärast tahtsin värvida varre roheliseks, aga tuli välja hoopis pigem musta värvi. Kõrvitsa juurde vormisime veel väädid kollasest martsipanist, mille värvisime pärast värvipüstoli abil poolenisti pruuniks, et jääks loomulikum. Kõik martsipanikujud jätsime küpsetuspaberile kuivama.
Martsipani rullimine ja tordi katmine
Tõime sügavkülmast 1 kg ümmarguse kohupiimatordi. Mõõtsime selle ära ning diameetriks tuli 30 cm. Peale seda tõime laost tordikarbi aluse ning asetasime tordi paleti abil sinna peale. Seejärel kaalusime ära martsipani ning natuke suhkrumassi, mis läks tordile katteks. Martsipan ja suhkrumass tuli kokku vormida ning siis seda puust taignarulliga õhukeseks ja ümmarguseks rullida. Martsipani ennast tuli rullida natuke suuremaks, kui tordi diameeter oli, et siis pärast saab üleliigse martsipani ära lõigata. Rullida tuli martsipani nii, et tuhksuhkrut poleks all liiga palju, kuid samas ei tohtinud martsipan jääda laua külge kinni. Selleks tuli rullimise käigus seda laua küljest vahepeal lahti võtta ja siis jälle edasi rullida. Kui martsipan oli juba piisavalt suureks ja ümaraks rullitud, asetasime selle tordile peale. Martsipanikatet tuli järkjärgult vajutada vastu tordi serva, nii et vahepeal tõmbasime martsipani vastu alust sirgemaks. See oli vajalik selleks, et martsipan jääks tordil täiesti sile s.t. ei tekiks mingeid volte sisse. Martsipanikatet tuli vajutada tordiserva vastu täiesti lõpuni välja ning siis üleliigne martsipan tordi äärest väikse noaga ära lõigata. Ühe sellise plastmassist asjaga tuli martsipanikatet pealt siledamaks teha.
Tordikatte värvimine ja martsipanikujude asetamine tordile
Õpetaja soovitusel värvisime ka martsipanist tordikatet osaliselt. Otsustasime pruuni värvi kasuks. Värvipüstoliga sai umbes pool tordikattest pruunikaks. Seejärel asetasime õpetaja abil tordil kujundid paika. Ma arvasin, et kõrvits sobiks tordile külje peale. Sinna juurde lisasime kõrvitsaväädid ning õpetaja aitas paigutada sügislehed juurde. Lähedale panime ka pihlakad. Kuna üks külg sai natuke liiga ära kaunistatud, siis otsustasime tasakaalustamiseks panna natuke pihlakaid ja vääte ka teisele poole.
Analüüs ja kokkuvõte
Tort ise nägi kokkuvõttes välja ilus. Enamik kaunistusi tuli meil ka hästi välja, ainult kõrvitsa oleksime pidanud tegema pigem oranžika kui punase. Kõige paremini tulid minu arust välja pihlakad, mis said hästi loomulikud. Martsipanikatte rullimisega tekkis meil raskusi, sellepärast aitas õpetaja torti martsipaniga katta. Kaunistuste paigutamisega aitas meid ka õpetaja, ainult ütlesin enamasti seda, kuhu võiks kaunistused panna, kas pigem küljele kuhugi või keskele. Tordi kaunistusi poleks ma kuidagi teistmoodi paigutanud, vaid nii sai minu arust igati ilus.
Martsipanist asjade voolimine ja lõikamine
Esmalt hakkasime me martsipanist sügiseteemalisi asju vormima ja lõikama: pihlakad, vahtralehed, kõrvits, kõrvitsavars. Seejärel tuli erinevad asjad asetada küpsetuspaberile ning need värvipüstoliga ära värvida. Pihlakad vormisin ma ümmarguseks juba punaseks värvitud martsipanist, aga need värvisime ka ikka veel punasemaks. Pihlakale tegin ka spetsiaalse pulga abil sisse sellise otsa, mille pärast pihlaka punaseks värvimist värvisin pintsliga mustaks. Vahtralehed sai spetsiaalse vormi abil välja lõigata. Need värvisime pintsliga käsitsi ära, kuna meile tundus lihtsalt, et nii tulevad ilusamad välja ning siis polnud vist vaba värvipüstolit ka, mida kasutada. Värve tuli kindlasti segada ning kui vaja, siis ka omavahel kombineerida, et need tuleksid võimalikult loomulikud. Kõrvitsa tegime suuremast martsipanist ning vormisime ümaraks. Peale lõikasime plastmassnoaga sisse püstised täkked. Kõrvitsa vormisime ka värvilisest martsipanist, mille me pärast veel oranžika värviga üle pihustasime. Kõrvitsavarre vormisime sama värvi martsipanist, millest tegime kõrvitsa. Pärast tahtsin värvida varre roheliseks, aga tuli välja hoopis pigem musta värvi. Kõrvitsa juurde vormisime veel väädid kollasest martsipanist, mille värvisime pärast värvipüstoli abil poolenisti pruuniks, et jääks loomulikum. Kõik martsipanikujud jätsime küpsetuspaberile kuivama.
Martsipani rullimine ja tordi katmine
Tõime sügavkülmast 1 kg ümmarguse kohupiimatordi. Mõõtsime selle ära ning diameetriks tuli 30 cm. Peale seda tõime laost tordikarbi aluse ning asetasime tordi paleti abil sinna peale. Seejärel kaalusime ära martsipani ning natuke suhkrumassi, mis läks tordile katteks. Martsipan ja suhkrumass tuli kokku vormida ning siis seda puust taignarulliga õhukeseks ja ümmarguseks rullida. Martsipani ennast tuli rullida natuke suuremaks, kui tordi diameeter oli, et siis pärast saab üleliigse martsipani ära lõigata. Rullida tuli martsipani nii, et tuhksuhkrut poleks all liiga palju, kuid samas ei tohtinud martsipan jääda laua külge kinni. Selleks tuli rullimise käigus seda laua küljest vahepeal lahti võtta ja siis jälle edasi rullida. Kui martsipan oli juba piisavalt suureks ja ümaraks rullitud, asetasime selle tordile peale. Martsipanikatet tuli järkjärgult vajutada vastu tordi serva, nii et vahepeal tõmbasime martsipani vastu alust sirgemaks. See oli vajalik selleks, et martsipan jääks tordil täiesti sile s.t. ei tekiks mingeid volte sisse. Martsipanikatet tuli vajutada tordiserva vastu täiesti lõpuni välja ning siis üleliigne martsipan tordi äärest väikse noaga ära lõigata. Ühe sellise plastmassist asjaga tuli martsipanikatet pealt siledamaks teha.
Tordikatte värvimine ja martsipanikujude asetamine tordile
Õpetaja soovitusel värvisime ka martsipanist tordikatet osaliselt. Otsustasime pruuni värvi kasuks. Värvipüstoliga sai umbes pool tordikattest pruunikaks. Seejärel asetasime õpetaja abil tordil kujundid paika. Ma arvasin, et kõrvits sobiks tordile külje peale. Sinna juurde lisasime kõrvitsaväädid ning õpetaja aitas paigutada sügislehed juurde. Lähedale panime ka pihlakad. Kuna üks külg sai natuke liiga ära kaunistatud, siis otsustasime tasakaalustamiseks panna natuke pihlakaid ja vääte ka teisele poole.
Analüüs ja kokkuvõte
Tort ise nägi kokkuvõttes välja ilus. Enamik kaunistusi tuli meil ka hästi välja, ainult kõrvitsa oleksime pidanud tegema pigem oranžika kui punase. Kõige paremini tulid minu arust välja pihlakad, mis said hästi loomulikud. Martsipanikatte rullimisega tekkis meil raskusi, sellepärast aitas õpetaja torti martsipaniga katta. Kaunistuste paigutamisega aitas meid ka õpetaja, ainult ütlesin enamasti seda, kuhu võiks kaunistused panna, kas pigem küljele kuhugi või keskele. Tordi kaunistusi poleks ma kuidagi teistmoodi paigutanud, vaid nii sai minu arust igati ilus.