Retsept Taigen Vormimine Viimistlus ja küpsetamine
nisujahu 1,2
presspärm 0,054
suhkur 0,18
margariin 0,096 0,12
muna 0,09 0,03
sool 0,011
vesi 0,45
keedis 0,216
tuhksuhkur 0,036
Ettevalmistus
Presspärmi lahustasin väheses soojas vees ära. Võtsin lauale kõik vajalikud toorained ning kaalusin nende täpsed kogused kaussi. Vee taignasse võtsin käesooja.
Protsessid segamisel
Segasin kõik taigna toorained kausis ühtlaseks. Taigna temperatuur pidi jääma 30 kraadi. Segasin taignat umbes 5 minutit.
Taigna käärimine
Peale segamist lisasin kausi põhja jahu, panin taigna kaussi ning viisin selle kerkekappi temp. 38,2 kraadi 30-40 minutiks käärima. Taigen oli peale käärimist muutunud mahult suuremaks.
Taigna töötlemine ja kihitamine
Rullisin taigna ristkülikukujuliselt lahti. 2/3 taignale määrisin peale pehmet margariini. Seejärel voltisin taigna kolmeks kokku. Kihitatud taigna panin 20-30 minutiks külmkappi. Seejärel kordasin kihitamist samamoodi veelkord, ainult et margariini asemel määrisin 2/ 3 taigna üle maasikakeedisega ning voltisin jälle kokku. Seejärel panin taigna uuesti külmkappi seisma. Seisnud taigna rullisin ristkülikukujuliselt lahti ning sellest tuli lõigata kolmnurkse kujuga taigna tükid nii, et pikkus oleks umbes 20 cm ja alumise taignatüki laius 8 cm.Kõik taignatükid lõikasin taignakettaga omakorda paralleelselt pooleks, nii et need jääksid kolmnurksed. Ühe tüki kaal pidi olema 64-66 g. Seejärel lõikasin taignatüki laiemale osale sisse väikse lõike ning rullisin tüki kokku sarvekeseks.
Kerkimine ja viimistlus
Valmis sarvekesed asetasin küpsetusplaadile ning viisin need kerkekappi 30-45 minutiks kerkima. Kerkinud toode oli muutunud mahult natuke suuremaks. Seejärel määrisin need pintsli abil üle munamäärdega.
Küpsetamine
Küpsetasin keedisesarvekesi ahjus temperatuuril 200-220 kraadi 12-15 minutit. Valmis toode jäi välimuselt küllaltki ilus aga maitsest polnud tunda keedist.
Lõppviimistlus ja pakendamine
Puistasin sõela abil üle tuhksuhkruga. Pakendasime suurde kasti kaabitsa abil.
Analüüs ja kokkuvõte
Toode jäi välimuselt päris kena, kui puistasin üle ka tuhksuhkruga. Maitselt midagi väga erilist polnud, kuna polnud maasikakeedise maitset tunda. Mõned teised minu grupist tegid halvaasarvekesi, mis jäid minu arust maitselt paremad. Samas jäi peale küpsetamist mõlemate sarvekeste välimus väga sarnaseks, siis tekkis segadus, millised on keedise omad, millised halvaasarvekesed. Mõned erinevat sorti sarvekesed said vist ka ühele plaadile pandud enne küpsetamist. Hiljem kui viisime need kas kohvikusse, sööklasse vm. siis tuldi ütlema ka, et keedise maitset polnud tunda sarvekeses. Õpetajad arutasid ka siis, et oleks pidanud tegema selliselt keedisesarvekesi, et keedist oleks võinud panna hoopis taigna töötlemise ajal taignatüki laiemale osale, selle asemel, et seda kihitamise ajal peale määrida. Need oleksid siis tulnud palju rohkem ka keedisemaitsega. Minule valmistas probleeme see, et enne taigna töötlemist ma rullisin taigna liiga suureks. Ma arvestasin kuidagi nii, et kuna peab 30 tk. tegema, siis ma rullisin taigna nii suureks, et tuleks kokku 30 tk. Pärast tuli õpetaja ütlema, et ma rullisin taigna liiga suureks ning kokkuvõttes oleks mul tulnud taignatükke kokku hoopis kuskil 60 tk. Tegelikult oleksin pidanud mõõtma taigna sellises mõõdus nagu tuleks kokku 15 tk, kuna ma ju pidin need tükid omakorda lõikama pooleks, siis oleks tulnud ikka 30 tk. kokku. Natuke valmistas probleeme ka taigna rullimine, kuna peale keedisega kihitamist hakkas see rullimisel taigna vahelt välja tulema. Samuti jäi mul töötlemisel liiga palju taignat üle, siis nendest vormisime omakorda kätega mingid kujud, nagu on ka alumisel pildil näha. Targemaks saingi selle võrra, et järgmine kord mõtlen ikka põhjalikult läbi, kui suure mõõduga taigen tuleb rullida, et vajaliku hulga tükke saada. Targemaks sain ka selle võrra, kuidas sarvekesi üldse kokku volditakse, kuna koolipraktikas tegime neid esimest korda. Kokkuvõttes võin enda puhul öelda, et mul kõige hullemini keedisesarvekeste tegemine ei läinud, kuna taigen tuli päris ilusti välja.
Kogus: 30 tk.
nisujahu 1,2
presspärm 0,054
suhkur 0,18
margariin 0,096 0,12
muna 0,09 0,03
sool 0,011
vesi 0,45
keedis 0,216
tuhksuhkur 0,036
Ettevalmistus
Presspärmi lahustasin väheses soojas vees ära. Võtsin lauale kõik vajalikud toorained ning kaalusin nende täpsed kogused kaussi. Vee taignasse võtsin käesooja.
Protsessid segamisel
Segasin kõik taigna toorained kausis ühtlaseks. Taigna temperatuur pidi jääma 30 kraadi. Segasin taignat umbes 5 minutit.
Taigna käärimine
Peale segamist lisasin kausi põhja jahu, panin taigna kaussi ning viisin selle kerkekappi temp. 38,2 kraadi 30-40 minutiks käärima. Taigen oli peale käärimist muutunud mahult suuremaks.
Taigna töötlemine ja kihitamine
Rullisin taigna ristkülikukujuliselt lahti. 2/3 taignale määrisin peale pehmet margariini. Seejärel voltisin taigna kolmeks kokku. Kihitatud taigna panin 20-30 minutiks külmkappi. Seejärel kordasin kihitamist samamoodi veelkord, ainult et margariini asemel määrisin 2/ 3 taigna üle maasikakeedisega ning voltisin jälle kokku. Seejärel panin taigna uuesti külmkappi seisma. Seisnud taigna rullisin ristkülikukujuliselt lahti ning sellest tuli lõigata kolmnurkse kujuga taigna tükid nii, et pikkus oleks umbes 20 cm ja alumise taignatüki laius 8 cm.Kõik taignatükid lõikasin taignakettaga omakorda paralleelselt pooleks, nii et need jääksid kolmnurksed. Ühe tüki kaal pidi olema 64-66 g. Seejärel lõikasin taignatüki laiemale osale sisse väikse lõike ning rullisin tüki kokku sarvekeseks.
Kerkimine ja viimistlus
Valmis sarvekesed asetasin küpsetusplaadile ning viisin need kerkekappi 30-45 minutiks kerkima. Kerkinud toode oli muutunud mahult natuke suuremaks. Seejärel määrisin need pintsli abil üle munamäärdega.
Küpsetamine
Küpsetasin keedisesarvekesi ahjus temperatuuril 200-220 kraadi 12-15 minutit. Valmis toode jäi välimuselt küllaltki ilus aga maitsest polnud tunda keedist.
Lõppviimistlus ja pakendamine
Puistasin sõela abil üle tuhksuhkruga. Pakendasime suurde kasti kaabitsa abil.
Analüüs ja kokkuvõte
Toode jäi välimuselt päris kena, kui puistasin üle ka tuhksuhkruga. Maitselt midagi väga erilist polnud, kuna polnud maasikakeedise maitset tunda. Mõned teised minu grupist tegid halvaasarvekesi, mis jäid minu arust maitselt paremad. Samas jäi peale küpsetamist mõlemate sarvekeste välimus väga sarnaseks, siis tekkis segadus, millised on keedise omad, millised halvaasarvekesed. Mõned erinevat sorti sarvekesed said vist ka ühele plaadile pandud enne küpsetamist. Hiljem kui viisime need kas kohvikusse, sööklasse vm. siis tuldi ütlema ka, et keedise maitset polnud tunda sarvekeses. Õpetajad arutasid ka siis, et oleks pidanud tegema selliselt keedisesarvekesi, et keedist oleks võinud panna hoopis taigna töötlemise ajal taignatüki laiemale osale, selle asemel, et seda kihitamise ajal peale määrida. Need oleksid siis tulnud palju rohkem ka keedisemaitsega. Minule valmistas probleeme see, et enne taigna töötlemist ma rullisin taigna liiga suureks. Ma arvestasin kuidagi nii, et kuna peab 30 tk. tegema, siis ma rullisin taigna nii suureks, et tuleks kokku 30 tk. Pärast tuli õpetaja ütlema, et ma rullisin taigna liiga suureks ning kokkuvõttes oleks mul tulnud taignatükke kokku hoopis kuskil 60 tk. Tegelikult oleksin pidanud mõõtma taigna sellises mõõdus nagu tuleks kokku 15 tk, kuna ma ju pidin need tükid omakorda lõikama pooleks, siis oleks tulnud ikka 30 tk. kokku. Natuke valmistas probleeme ka taigna rullimine, kuna peale keedisega kihitamist hakkas see rullimisel taigna vahelt välja tulema. Samuti jäi mul töötlemisel liiga palju taignat üle, siis nendest vormisime omakorda kätega mingid kujud, nagu on ka alumisel pildil näha. Targemaks saingi selle võrra, et järgmine kord mõtlen ikka põhjalikult läbi, kui suure mõõduga taigen tuleb rullida, et vajaliku hulga tükke saada. Targemaks sain ka selle võrra, kuidas sarvekesi üldse kokku volditakse, kuna koolipraktikas tegime neid esimest korda. Kokkuvõttes võin enda puhul öelda, et mul kõige hullemini keedisesarvekeste tegemine ei läinud, kuna taigen tuli päris ilusti välja.
Kogus: 30 tk.