Tegime neid 18 tk.
Moonirulle pidime kolmekesi tegema. Esimese asjana kaalusime ikka kõikide taigna toorainete täpsed kogused. Võtsime sooja vee ja pärmi lahustasime soojas vees. Taigna tooraineteks on nisujahu, presspärm, suhkur, margariin, muna, sool, vesi. Täidiseks läks margariin, mooniseemned ja suhkur. Glasuuriks läheb vaja kakaod, tuhksuhkrut ja vett. Algul oli taigen nätske ja natuke vedel ning kleepus käte külge. Sellepärast lisasime jahu veel juurde, et taigen kuivemaks muutuks. Kui taigen juba tundus parajalt kuiv, siis panime selle kerkekappi käärima. Pärast kui teistel oli taigen juba suuremaks ja kumeraks kerkinud, selgus, et meie taigen sai liiga tugev, kuna panime liiga palju jahu taignasse, nii et see pidi ka kauem aega käärima.
Valmis käärinud taigna rullisime umbes 1cm paksuseks nelinurgaks. Taignale määrisime kraapatsi abil mikrolaineahjus eelnevalt sulatatud margariini ja puistasime peale mooniseemnete ja suhkru segu. Taigna vormisime kätega ühtlase paksusega rulliks ja lõikasime sellest 66-68 grammised sektorid. Väikeste taignatükkide otsad peitsime moonirulli alla. Moonirullid kujundasime erinevalt. Näiteks lõikasime moonirulli serva noaga pooleks ja vormisime lahti nii, et moonirull jääks suurem. Mõned kujundasime ka nii, et tegime moonirulli pealt lihtsalt mõned lõiked, nii et moonirulli päris lahti ei lõikaks. Valmis moonirullid määrisime munavõõbaga üle. Küpsetasime neid 15 minutit.
Küpsenud moonirullid olid välimuselt kuldpruunid ja maitselt normaalsed st. ei olnud mingeid maitseaineid üle lisanud. Kahjuks jäi kakaoglasuur moonirullidele tegemata, kuna meil läks juba moonirullide tegemisega kaua aega, seega ei jõudnud enam glasuuri teha. Probleeme valmistas taigna tegemine, kuna panime liiga palju jahu, mille tõttu muutus taigen tugevaks ning kääris kerkekapis kauem aega. Nüüd vähemalt sain targemaks, et jahu ei tohi nii palju lisada, sest muidu muutub taigen liiga kuivaks ja tugevaks. Taigen peab jääma pehme ja elastne. Natuke valmistas probleeme ka taignast õige kaaluga tükkide lõikamine, kuna ei tulnud kohe õiga kaaluga, siis pidime taigent tükile kas juurde lisama või ära võtma. Kohe algul ei tulnud selle peale ka, et enne taignale määrimist margariini mikrolaineahjus sulatada, kuni üks õpetajatest seda ütles. Järgmisel korral olen siis targem.
Moonirulle pidime kolmekesi tegema. Esimese asjana kaalusime ikka kõikide taigna toorainete täpsed kogused. Võtsime sooja vee ja pärmi lahustasime soojas vees. Taigna tooraineteks on nisujahu, presspärm, suhkur, margariin, muna, sool, vesi. Täidiseks läks margariin, mooniseemned ja suhkur. Glasuuriks läheb vaja kakaod, tuhksuhkrut ja vett. Algul oli taigen nätske ja natuke vedel ning kleepus käte külge. Sellepärast lisasime jahu veel juurde, et taigen kuivemaks muutuks. Kui taigen juba tundus parajalt kuiv, siis panime selle kerkekappi käärima. Pärast kui teistel oli taigen juba suuremaks ja kumeraks kerkinud, selgus, et meie taigen sai liiga tugev, kuna panime liiga palju jahu taignasse, nii et see pidi ka kauem aega käärima.
Valmis käärinud taigna rullisime umbes 1cm paksuseks nelinurgaks. Taignale määrisime kraapatsi abil mikrolaineahjus eelnevalt sulatatud margariini ja puistasime peale mooniseemnete ja suhkru segu. Taigna vormisime kätega ühtlase paksusega rulliks ja lõikasime sellest 66-68 grammised sektorid. Väikeste taignatükkide otsad peitsime moonirulli alla. Moonirullid kujundasime erinevalt. Näiteks lõikasime moonirulli serva noaga pooleks ja vormisime lahti nii, et moonirull jääks suurem. Mõned kujundasime ka nii, et tegime moonirulli pealt lihtsalt mõned lõiked, nii et moonirulli päris lahti ei lõikaks. Valmis moonirullid määrisime munavõõbaga üle. Küpsetasime neid 15 minutit.
Küpsenud moonirullid olid välimuselt kuldpruunid ja maitselt normaalsed st. ei olnud mingeid maitseaineid üle lisanud. Kahjuks jäi kakaoglasuur moonirullidele tegemata, kuna meil läks juba moonirullide tegemisega kaua aega, seega ei jõudnud enam glasuuri teha. Probleeme valmistas taigna tegemine, kuna panime liiga palju jahu, mille tõttu muutus taigen tugevaks ning kääris kerkekapis kauem aega. Nüüd vähemalt sain targemaks, et jahu ei tohi nii palju lisada, sest muidu muutub taigen liiga kuivaks ja tugevaks. Taigen peab jääma pehme ja elastne. Natuke valmistas probleeme ka taignast õige kaaluga tükkide lõikamine, kuna ei tulnud kohe õiga kaaluga, siis pidime taigent tükile kas juurde lisama või ära võtma. Kohe algul ei tulnud selle peale ka, et enne taignale määrimist margariini mikrolaineahjus sulatada, kuni üks õpetajatest seda ütles. Järgmisel korral olen siis targem.